Mij lea saemien healsoe?
Gosse saemiej healsoen bïjre soptsestibie, dle daamtaj seammalaakan bïhkedimmie goh jeatjah almetji bïhkedimmie, menh gååvnese naan tsiehkieh mij saemien healsoem joekehtadta duhtie mubpeste.
Guktie guarkedh mij dïhte saemien healsoe, dle tjoerebe daejredh saemieh aalkoealmetjh. Saemieh aalkoealmetjinie reaktah utnieh jïjtje veeljedh, ij leah luhpie saemide sirrieldidh jïh healsoem mij lea kultuvrine sjïehtesjadteme. Daate dorje saemieh reaktam utnieh jïjtje dam healsoebaakoem bïhkedidh, jïh meatan dennie saemien healsoebarkosne årrodh Ij leah luhpie saemide gukt akt sirrieldidh, guktie dej reaktah healsoem åadtjodh mij lea dej kultuvrine sjïehtesjadteme- dam maam mijjieh gåhtjobe gïele jïh håksoe mij lea kultuvrine sjïehtesjadteme. Seamma aejkien dovne saemiej jïh aalkoealmetji reaktah jealajehtedh dej vuekien mietie. Saemiej reaktah nænnoestovveme dej internasjonaale latjkojne, vg. FN:n aalkoealmetjedeklarasjovne, menh aaj nasjonaale healsoe jïh håksoelaakine.
Saemiej bïhkedimmie healsoebaakoste mahte seammalaakan bihkesåvva jeatjah aalkoealmetjistie bïjre jarkan veartanisnie. Joekoen dïhte veadta eatnamasse. Eatneme joekoen vihkeles gaajhkide aalkoealmetjidie veartanisnie jïh aalkoealmetjidie iktede. Saemide lea dïhte eatneme joekoen aejlies jïh voejkenes dimensjovnem aaj åtna. Eatneme sealojne. Gallesh dej healsoem bïhkedieh guktie juvrigujmie jïh eatnaminie. Dan gaavhtan ij leah rovnege dotkijh vueptiestamme irhkeme saemien kultuvren vööste lea mahte seammalaakan goh irhkeme almetji vööste, jïh dle maahta ov-healsoe daestie sjïdtedh.
Saemiedigkie lea modellem buakteme mij dam saemien healsoebaakoem bihkede. Daesnie golme dimensjovnh- akte materijelle, akte sosijaale jïh akte mentaale jallh voejkenes Akte healsoeevtiedimmiebarkoe saemide lea gïehtjedidh guktie saemien healsoem kultuvresne evtiedidh. Seamma aejkien seabradahken dïedte heerredh olles saemieh ov-healsoem dennie kultuvresne demtieh.
Mijjen saemien healsoebarkosne dam Saemien healsoebarkoem nuhtjebe- aktem healsoe- jïh skïemtjehåksoem mij lea hijven- jïh seammalaakan gaajhkide saemide, daennie boelhkesne 2020-30. Gaajhkh regijovnh leah meatan daennie prosjektesne Daennie barkosne daah regijovnh edtjieh healsoem jïh håksoem sjïehtesjadtedh saemiej kultuvren mietie. Guktie dam buektiehtidh dle tjuerieh barkijidie ööhpehtidh, orre barkoevuekieh gaavnedh, saemien kultuvrem jïh saemien gïelem gåhtsajehtedh jïh dej maahtoem vijriedidh.